22. märtsil jõudis sõda Prüsselisse ja kohe päris lähedale. Maalbeeki metroojaam, kus ühe rongi üks vagun sodiks lasti, on ju mu kodujaam ja kohe töömaja taga. Schumani jaam on küll veidi lähemal, aga suurem ja segasem (pealegi käis seal pikalt remont) ja ma arvasin ikka, et just Schuman on terroristide jaoks maiuspala, sest see on komisjoni peamaja ja nõukogu peamaja vahel ja ühenduses raudteejaamaga. Aga võta näpust! Ainus loogiline seletus on, et pomm ei läinud seal lahti ja Maalbeekis läks. Tänu sellele ei olnud meie majades langenuid ega haavatuid rohkem kui 2 (pearättidesse mässitud) koristajannat, kes olid töö lõpetanud ja sõitsid kodu poole. Nemad said viga - üks vähem, teine rohkem, Iroonia... Paksus õnnesärgis oli aga kolleeg, kes pommirünnaku ajal oli lennujaamas check-in lettide ja turvakontrolli vahel - esimese paugu ajal piisavalt kaugel, et pihta saada vaid kaelalangevate laetükkidega, teise paugu ajal teisel pool kaitsvat liftišahti. Ja sõber Calle, kes jõudis lennujaama loetud minutid pärast plahvatusi.
Brussels Airlines siiski Brommast lendas, ehkki Prüsseli asemel Antverpenisse. (Muud liinid jällegi kas Liege'i või Ostendesse). Ja sealt toodi kenasti bussiga kesklinna.
Nojah ja juba nädalapäevad enne Prüsseli lahingut selgus, et Belgia ja Rootsi on terroriste pidi väga tihedalt seotud, kui politsei lõuna-Prüsselis Foret's üht korterit läks lähemalt uurima ja (politsei jaoks) ootamatus tulevahetuses ühe vahepeal Rootsis elanud mehe maha lasi.
Rootsi TV STV uudistes oli 29. märtsil lõik Eestist (algus 7:55). Seda ei juhtu tihti. Teemaks oli esimese 7 kvoodipagulase saabumine ja nagu arvata, toon üsna sarkastiline. Et viimase 18 aastal on pagulasestaatus antud tervelt 192 inimesele ja nüüd on rahvas rahulolematu selle üle, et valitsus on lubanud kohe mitusada vastu võtta. Tõrvikurongkäiku näidati ja ohiti, et Eesti riik ehitab Vene piirile okastraataia, et migrantidel oleks veel raskem riiki pääseda. Intervjuu tehti liibanonlasega, kes Eestisse jõudmiseks pidanud lausa 3 korda üle piirijõe ujuma. Aga tulnud ta selleks, et lastel (3 tk) oleks parem ja kergem elu...
Rootsis taas skandaal. Üks Göteborgis üürikortereid pidav firma lisanud korterisoovi-ankeeti ka kastikese Rootsi/välismaise kodukondsuse kohta. Mis teadagi ei ole koššer ja on diskrimineerimine. Tulemus: nende majas tervelt 72% elanikest rootsi nimi, kahes kõrvalmajas vastavalt 18 ja 8... Normaalne. (Sellest, et ankeedis on küsimus ka perekonnaseisu ja pere suuruse kohta, ei räägita, kuigi see peaks ju samamoodi keelatud olema.)
Üks hea uudis ka: Lasse sai tagasi autojuhtimise õiguse. Selleks pidi 2 korda käima Huddinge haiglas liiklusmeditsiini keskuses testimisel. Selle haigla võiks küll õhku lasta, see on nii jube suur, hall ja kole koht, et seal jäävad ja purikasterved inimesed haigeks. Pealegi asub see karuperses - oma pool tundi autoga või siis poolteist tundi bussi-rongi-bussiga. Teisel korral kasutas Lasse seda viimast meetodit, sest autojuht oli ju pommipealinnas. Rongis oli ta olnud ainus valge eurooplane.
Aga lõpetame positiivse noodiga. Kristus on üles tõusnud ja sel puhul mässerdasin kaks muna enne keetmist sibulakoorte ja lillade lilleõite ja tillivarte sisse. Tähelepanekuid: lilleõied andsid värvi, tillivarred võtsid (neist jäid need heledad triibud). Ja paksult sissepakitud mune tuleks keeta 2-3-5 minutit kauem kui paljaid mune.
No comments:
Post a Comment